Refleksioon

Minu refleksioon kursusele “Õppedisaini alused” tervikuna.

WHAT?

Selles õppeaines õppisin õppedisaini meetodeid praktikas rakendama. Sain proovida, mida tähendab haridustehnoloogi või õppedisaineri töö. Nimelt valmis rühmatööna koos Monika Schasmini ja Helina Puksmanniga õpisüsteemi prototüüp. Saime proovida veebipõhise kursuse loomise protsessi, ühendades omavahel nii pedagoogilised õpiteooriad kui õpikeskkonna kujundamine.
Kursuse loomisel lähtusime Merrilli õppedisaini mudelist (probleemi/ülesandekesksus, aktiveerimine, demonstreerimine, rakendamine, lõimimine), kus on ülesannete ülesehitus selline, et liigutakse lihtsamatelt keerulisematele ning suunaga õpilase iseseisva õppimise ja loomise suunas. Lisaks valisin iseseisvaks tutvumiseks ning võrdluseks ühe levinud mudeli ADDIE (analyze, design, development, implementation, evaluation – analüüs, disain, arendus, rakendamine, hindamine).
Rühmatööd käigus kooskõlastasime õpieesmärke, sihtrühma vajadusi, õpikeskkonda, sisu, koostasime ühiselt terviktegumeid ning ühise evalvatsiooniplaani.
Iseseisvalt täiendasime õppetükkide kava ja sisu ning tegime mõistekaarte ja protseduuride skeeme.
Õppimisel on olnud toeks asjalikud, abivalmid ja muhedad kursusekaaslased. Nendega on olnud rõõm jagada õnnestumisi ja raskusi, mis koos said selgemaks. Nt terviktegumitest arusaamisel aitasid Monika selgitused, sest ise olin algselt natukene eksiteel.

SO WHAT?

Eelkõige on oluline mulle saadud praktiline kogemus, millele tasub mõelda, kuidas läheneda, mis osadest koosneb, mis on seejuures abistav. Terviku osadeks võtmine ja korraga keskendumine ühele osale, seejuures arvestades tervikut. Samuti, kuidas lihtsad lahendused saavad abiks olla, nt mõistekaardi koostamine, mis teeb pildi endalegi selgemaks.
Kui ajapikku ununeb protsess, siis on näidisena olemas enda prototüüp (juba selle refleksiooni märksõnade meenutusena).
Mul on tunne, et kolmandaks kursuseks töötab mu enda lõiming päris hästi ja erinevate õppeainete ja õppetükkide teadmisi suudan seostada oma koolivälise eluga nt tööga. Mis on oluline koolituste läbiviimisel, töötajate juhendamisel jne. Kuidas alguses on vaja struktuuri ning selgitavaid ja toetavaid materjale rohkem, et hiljem saaks inimene olla iseseisev ja loov. Toetada nii kompetentsus- kui ka autonoomsusvajadust (lisaks seotusvajadusele). Mida toetab ka Merrilli mudel.

NOW WHAT?

Mulle meeldib struktuur ja süsteem ning oma tööl saan panustada juhendite koostamisel ja strateegia loomisel. Tunnen, et see õppeaine pakub antud valdkonnas teadmisi ja kindlust, millele tugineda.
Lisaks on järgmisena ees haridustehnoloogia praktika, kus õnnestub ehk õpitut rakendada.

Refleksioonid

Sissejuhatus (25.09)

What?
> Esimeses loengus oli sissejuhatus kursusele.
> Rolfe mudeli tutvustus refleksioonide kirjutamisel – what? (mida õppisin), so what? (miks see mulle oluline), now what? (mis edasi).
> Õppedisaini mõiste selgitus, nt haridustehnoloogide nimi välisriikides on enamasti õppedisainer. Õpi ja Õppe erinevus – eesliide õpi viitab õppimisele ja õppe õpetamisele (sisaldab mõlemat).
> Õppemudelite tutvustus
So what?
Rolfet saan kasutada õpitud mudelit refleksioonide kirjutamisel. Oluline info kursuse ülesehituse kohta ja ülesannete ning hindamise kohta.
Now what?
Saab rakendada Rolfe mudelit. Iga kord kui õpi või õppe mõisteid kasutan, siis meenutan ja mõtlen, kuidas oleks õigem.

Probleemipüstitus ja õpitegevused (23.10)

What?
> Merrilli õppedisaini mudeli tutvustus, mis saab olema rühmatöö projekti aluseks.
> Õpidisain – learning design – instructional management systemsi poolt tehniline standard, mis võimaldab ühes keskkonnas loodud kursust teisse üle viia.
> Terviktegum – ül, mida õpilane peab suutma kursuse jooksul iseseisvalt lahendada (eluline probleem). Nt infootsing erinevates süsteemides, et õppida oskuste ülekandmist.
> Osiste analüüsis alusta tagant ette, õpiväljunditest tegevusteni.
Fakt: loetelu või vastavus (Eesti – Tallinn, Läti – Riia, Leedu – Vilnius)
Mõiste: defineerimine v elementide väljatoomine (nt täisnurkse kolmnurga, sisenurgad, tipud, küljed).
Protseduur: operatsioonide jada.
Reegel: põhjus-tagajärg seos vm seos.  
So what?
Uued valdkonnaspetsiifilised mõisted ja teadmised, mis aitavad prototüübi loomisel.
Now what?
Rühmatöö kodutöös õpitu rakendamine.
Mulle meeldib, et on mudel, mis abistab õppesisu koostamisel. Tundub loogiline ja praktiline viis, mis on õppijakeskne ja toetav. Loodan kasutada õpitut ka oma töös õppimise ja arengu toetajana.

Õppestrateegia ja õppevara (7.11)

What?
> Kodutööde analüüs, Merrilli mudeli kordamine.
> Mõisted peab enne selgeks tegema, enne kui lähed protseduuri juurde.
> Õpisüsteemi struktuur: lineaarne (esitlus, ülesanne, test), lineaarne, kuid vahelejätmise võimalustega (esitlus, ülesanne, test või esitlus, ülesanne, esitlus, test) ja laadaplatsi mudel iseseisvale õppijale.
So what?
Rühmatöö täiendamine nt ASKide lisamine, neid võiks olla rohkem, kiired enesekontrollitestid. Miks kasulik teha mõistekaart ja protseduuri skeem.
Now what?
Rühmatöö parandamine ja täiendamine. Oluline on meeles pidada suurt pilti. Jagada ja näidata ette, siis lasta õppijatel ise teha (deduktiivne ja induktiivne vaheldumisi).

Evalvatsioon (19.12)

What?
> Evalvatsiooni liigid ja tasemed (formatiivne – kujunav, summatiivne – kokkuvõttev).
> Kirkpatricku tasemed (reaktsioon, õppimine, käitumine, tulemuslikkus).
> Meetodid (eksperiment, simulatsioon, eksperthinnang), andmete kogumine (vaatlus, ankeetküsitlus, intervjuu, walkthrough), allikad (õppijad, õpetajad, eksperdid, dokumendid, artefaktid, õpianalüütika).
> Evalvatsiooni objektid – mida hinnatakse (õppesisu, strateegia, ülesanded, hindamismeetodid, interaktsioon, õppematerjalid, õpikeskkond, õppekorraldus).
> Rühma enesehinnang – debriifing
So what?
Lõpetamise ja edasisidestamise kohta oluline teave, mida ja kuidas teha. Tegelikult ka uus info, sellisel kujul pole varem evalvatsiooni kohta kuulnud. Kursuse hindamise osa on küllaltki vähe või põgusalt puudutatud. Kasulik teadmine.
Now what?
AKU kursuse (rühmatöö) evalvatsiooni plaan. Samuti edasiste oma projektide hindamisel saab siit suuna kätte.
Rühma enesehinnangut olen varem ise kasutanud ja vajadusel kasutan ka edaspidi.

Merrill’i Kivike-tiigis vs ADDIE

ADDIE on üks populaarsemaid õpidisaini mudeleid, mida kasutatakse koolituste läbiviimisel. ADDIE mudel koosneb viiest etapist, milleks on analüüs, disain, arendus, rakendus ja hindamine. Mudel on välja töötatud USA õhuvõe poolt.

Merrill’i Kivike-tiigis on kontekstipõhine traditsioonilisema õpidisaini modifikatsioon.

Paljud mudelid juhinduvad sellest, et õppemeetodi muudab efektiivseks probleemikesksus ja õpilaste kaasatus õppimisse. Selle kohaselt hõlmab õppimine nelja etappi, mida saab konventeerida põhimõteteks:

– eelneva kogemuse aktiveerimine
– oskuste demonstreerimine
– oskuste rakendamine
– oskuste integreerimine reaalsetesse tegevustesse

	Merrill’i Kivike-tiigis	ADDIE
Pedagoogilised lähtekohad	Lähtub kognitiivsetest teooriatest. Mudel koosneb mitmetest laienevatest printsiipidest, mille algatajaks on esimene piltlikult öeldes vette visatud kivikene (ülessanne/probleem). Kui probleem on identsifitseeritud, siis järgneb sellele analüüs (järgmine ring ümber kivikese), kus selgitatakse probleemi ulatus, millised on keerulisemad ja komplekssemad suunad antud probleemil. Kolmas etapp on strateegia valimine, milliseid oskusi on vaja soovitud teadmiste omandamiseks või probleemide lahendamiseks. Neljandaks etapiks on juhendamisstrateegia valimine, mis kaasaks õpilasi ehk disaini ala. Viimaseks etapiks on rakendamine, kus eelnev on kohandatud (adapteeritud/lõimitud) õpisüsteemi. Õpilane lahendab terviktegumit järjest keerulisemal viisil, saades selgeks õpetatava oskuse või teadmise.	Pedagoogiliste teooriate osas paindlik, keskendub rohkem protsessile ja struktuurile. Iga etapi tulem kantakse edasi järgmisesse etappi. Liigutakse ühest etapist teise ning liikudes ringi, pidevalt täiendades, kuni saavutatakse soovitud tulemus. Viimases hindamisetapis hinnatakse kõiki 4 etappi, kuigi ka iga etapi vahel toimub läbivaatus. Analüüsi etapis hinnatakse, mida õppija teab ja kuhu tahab välja jõuda, lähenemine on eesmärgipärane ja aitab tähelepanu suunata olulisele. Disaini osa on süstemaatiline ja struktureeritud. Arenduse etapis luuakse programm eelmistes etappides selgunud vajaduste rahuldamiseks. Rakendamise etapis toimuvad tavaliselt muudatused.
Paindlikkus	Merrilli mudel on sisu-keskne, mis võimaldab kohandada ja leida seoseid õpitavaga.	Kiire prototüüpimise kasutamine, pidev tagasiside materjali koostamise ajal, mis võimaldab probleeme kiiresti lahendada, parandada vead kohaselt, mis hoiab kokku raha ja aega. Algselt oli vaja läbida esimene etapp, et liikuda järgmisesse, ajaga on muutunud interaktiivsemaks ja dünaamilisemaks.
Õpitavus	Tõhus arendusprotsess, mis emalt keskendub sisu arendusele. Õppijakeskne lähenemine. Arvestab õppija seniste teadmistega.	ADDIE on aluseks või mõjutanud paljusid teisi õpidisaini mudeleid. Lähtub õppija varasematest teadmistest.
Rakendatavus	Praktiline, annab autentse päriselu kogemuse, suurendades õppimise efektiivsust.	Lihtne rakendada, millest tulenevalt on mudel levinud. Välja on toodud algversiooni miinuseid, kuid ADDIEt on võimalik enda jaoks sobivalt modifitseerida.

Mudelite võrdlus

Kokkuvõte: Informaatika didaktika ja õppedisaini aluste ainetes oleme rohkem keskendunud Merrilli mudelile, mis minu kogemuse põhajl on hästi töötav lahendus. Loogilise ülesehitusega ja väga praktiline. Olen terviktegumeid kasutanud tundide planeerisimisel nii teadlikult kui ka loomulikul viisil selleni jõudnud. Ka ADDIE mudeliga tutvudes tundub see mulle küllaltki käepärane ja loogiline viis õppetegevuse planeerimisel. ADDIE on saanud kriitikat, et jäik ja lineaarne süsteem, kuid leian, et alusmudeline on see siiski hea. ADDIE paindlikum versioon, alates 80ndatest, kus toimub pidev hindamine ja tagasisidestamine ning täiendamine, on minu arvates küllaltki agiilne viis töötamiseks. Samuti on Merrilli lähenemine küll õppijakeskne, kuid siiski järgib kindlat struktuuri ja ülesehitust.
Minule meeldib meetodeid ja lähenemisi omavahel kombineerida lähtuvalt vajadusest.

Kasutatud kirjandus:
Merrill, M. D. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model for Instructional Design.
Culatta, R. (2013). ADDIE model. Instructional Design.
Instructional Design. Link: http://www.instructionaldesign.org/models/addie/
Educational Technology. Link: https://educationaltechnology.net/the-addie-model-instructional-design/