Valisin teiseks lugemispäeviku artikliks Kay ja Knaacki artikli Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S), sest mind kõnetas, et antud hindamisvahend on õppijatele suunatud kvaliteedihindamise mudel.
Õpiobjektid on interaktiivsed veebipõhised tööriistad, mis toetavad spetsiifiliste kontseptsioonide õppimist võimendades ja suunates õppijate kognitiivseid protsesse. Usaldusväärseid ja põhjalikke hindamisvahendeid napib, mistõttu õpiobketide mõju ja tõhusust on vähe uuritud.
Antud uuringu uuringu eesmärgiks oli uurida LOES-Si põhjal kolme konstrukti, milleks olid: õppimine, kvaliteet või instruktsiooni disain ja kaasamine.
Uuringus osales üle 1100 keskkooliõpilase ning LOES-Si tulemused näitasid usaldusväärset sisemist reliaablust ja erinevaid valiidsusi.
Õppimine
Pikalt on õppimist eelkõige käsitletud biheivioristlikust vaatpunktist, kus on keskendutud rohkem instruktsioonidele ja funktsionaalsele poolele. Viimased, tänaseks 30 aastat uuringud on pööranud suurt rõhku ka kognitiivse poole uurimisele ning tõdenud, et õpilased peavad teadmisi ise konstrueerima ning aktiivselt osalema õppeprotsessis. Interaktiivsust ei ole süstemaatiliselt integreeritud õpiobjektide hindamisel. Sellegipoolest on mõningaid tõendeid, et õpilased usuvad, et õpiobjekti õppimise tunnused on olulisemad kui selle tehnilised omadused.
Kvaliteet
Õpiobjekti kvaliteet viitab tehnilisele, disaini poolele, mis keskendub kasutatavuse küsimustele, erinevalt eespool käsitletud õppimisele.
Reeglina soovib kasutaja minimeerida kõrvalist kognitiivset koormust (osalemine protsessides, mis ei ole õppimisele kasulikud) ja optimeerida kognitiivset koormust (osalemine protsessides, mis aitavad käsitletavat probleemi lahendada). Kui kvaliteet on aga nõrk, ühes või mitmes valdkonnas, siis kulutab kasutaja rohkem aega objekti kasutamise proovimisele kui käesoleva kontseptsiooni õppimisele.
Õpiobjektide kvaliteeti on vähe kajastatud kirjanduses ning seetõttu on vähe teada, kuidas nende disain mõjutab kognitiivset vastuvõtlikkust ning kui palju on lõpuks õpitud lõppkasutaja poolt.
*Siin tooksin vahemärkusena välja, et minu arusaama järgi saab kvaliteet kas olla või mitte olla. Kvaliteet ei saa olla nõrk, sest siis ta ei ole kvaliteet.
Kaasamine
Antud uuringus on kaasatust ja motivatsiooni kasutatud ühe ja sama asjana. Selleks, et õpiobjekt oleks edukas, on vaja kõrgel tasemel kaasatust või motivatsiooni. Madalama tasemega kaasatus vähendavat motivatsiooni. Oluline on arvestada, millisel tasemel õpiobjekt kaasab õpilast kui mõõta selle efektiivsust.
Mõju haridusele
Oluline on koguda õpilaste sisendit kui klassis kasutatakse õpiobjekte ja muid tehnoloogiaid. Läbi õpilaste tagasiside saab neid tööriistu ja ümbritsevat õpetust parandada.
Antud uuringu hindamisvahend pakub juhiseid, millele keskenduda valides õpiobjekte. Õppimisfunktsioonid nagu interaktiivsus, tagasiside, graafika või animatsioonid, mis toetavad õppimist on tahetud, samuti nagu disainiomadused: efektiivne abi, selged juhised, kasutamise läbipaistvus ja korraldus. Juhendaja jaoks on raskem aru saada, mis õpilast motiveerib (hoiab üleval kaasatust).
Madal, kuid märkimisväärne korrelatsioon õpilaste hinnangutel õppimise, kvaliteedi ja kaasatuse ning õppimise tulemuslikkuse vahel (learning performance). Ükski tehnoloogia ei asenda õppeprotsessi. Õpiobjektid on vaid tööriistad, mida kasutatakse komplekses hariduse keskkonnas, kus küsimused, kuidas neid tööriistu kasutada omavad suuremat olulisust, kui tööriistad iseenesest.
Kokkuvõte
Artikkel oli päris keeruline ning vajas süvenemist, et seda paremini mõista. Artikkel andis siiski hea ülevaate õpiobjektide hindamisvahendi kohta, mis keskendus õppimisele, kvaliteedile ning kaasatusele.
Kasutatud kirjandus:
Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5
Õpingud 